{"id":115,"date":"2017-08-05T10:48:20","date_gmt":"2017-08-05T10:48:20","guid":{"rendered":"http:\/\/ravistheme.com\/colosseum\/wp\/dark\/?page_id=115"},"modified":"2018-12-10T12:20:55","modified_gmt":"2018-12-10T12:20:55","slug":"about-us","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sauemois.ee\/?page_id=115","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"

\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t
SAUE M\u00d5IS<\/span><\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t
M\u00f5isakompleksi kuulub:
\n- peahoone (900 m2)
\n- vasak k\u00f5rvalhoone (700 m2)
\n- parem k\u00f5rvalhoone (300 m2)
\n- j\u00e4\u00e4kelder (107 m2)
\n- 17 hektarit parki
\n- 13 hektarit heinamaid<\/p>\n

Saue m\u00f5isaansambel on olnud arhitektuurim\u00e4lestisena riikliku kaitse all alates 1954.a., ka siinne park on looduskaitseobjekt.<\/div><\/div>

\"SAUE<\/div><\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
Ajalugu<\/span><\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t
History develops, art stands still<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
Saue m\u00f5isakompleksi rajajaks on Friedrich Herman von Fersen. 1786.a. nimetas parun von Fersen Saue m\u00f5isa Friedrichshofiks.<\/div>\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t16 saj.<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Ajalugu<\/h5>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
P\u00f5hja-Eestisse p\u00fcstitati 18. sajandi teisel poolel rohkem kui kolmandik t\u00e4naseni s\u00e4ilinud m\u00f5isahoonetest.\r\n\r\nKaunis Saue m\u00f5isaansambel on Eesti varaklassitsistliku arhitektuuri parimaid n\u00e4iteid. 16. saj. rajatud m\u00f5isa omandas 1774. a. Frederich von Fersen, 1792. a. valmis praegune kena h\u00e4rrastemaja ning sellega seotud kaarjalt \u00fcmber esiv\u00e4ljaku paiknevad ait ja t\u00f5llakuur, rajati suur park.\r\n\r\nM\u00f5isa peahoone saalide \u00fcldpilt on ajastule omaselt kirju, tajutav on teatud maaliline korratus. Igas ruumis on oma meeleolu, erinev v\u00e4rvitoon, stukkdekoori varieeruv teemak\u00e4sitlus. Mitte k\u00f5ik stukit\u00f6\u00f6d ei p\u00e4rine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub aastasse 1805. M\u00f5isa siseruumides on uksed, lambriid ja peatrepiv\u00f5red rokokoop\u00e4rased, j\u00e4relikult J. Schultzi ehitusperioodist.\r\n\r\nPargi osas pidi Sauest saama v\u00e4ike Versailles. Inglise ehk looduslikus pargistiilis m\u00f5isapark pidi looma vahelduvaid looduspilte, milles on koht muruv\u00e4jakutel, vabalt r\u00fchmitatud puudel - p\u00f5\u00f5sastel, paviljonidel, skulptuuridel. Siinsed aktsendid on ansambli keskteljel paiknevad skulptuurid - Herakles, kes t\u00f5i pimeduseriigist p\u00e4evavalgele p\u00f5rgukoer Kerberose, ning imekauni Leda ja luige skulptuur.<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t16 - 17 saj.<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
16 – 17 sajand<\/h5>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Esimene teadaolev Saue m\u00f5isa omanik oli Westfaalist p\u00e4rit Remmert von Scharenberg, kes sai l\u00e4\u00e4ni\u00f5iguse otse Taani kuninganna Margaretelt. Enne Sauele asumist oli tulevane m\u00f5isaomanik 1528 - 1532 Narva foogt, aastatel 1534 - 1549 aga ametis Tallinna komtuurkonnas. Peale maal asuvate valduste kuulus talle mitu maja Tallinna linnas. 1549.a maeti ta Niguliste kirikusse.\r\n\r\n17. sajandi algul omandas m\u00f5isa Bernhard von Scharenberg. Tema v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist korduvate abielude ja kirikule annetamiste poolest. Laseme fantaasial lennata ja arvame, et neil kahel faktil m\u00f5ni seos on!\r\n\r\nM\u00f5isniku tellimusel valmistas Tallinna juhtivamaid nikerdajaid Tobias Heintze 1632.a. Keila altari. Altari tiibadel on donaatori (annetaja, kinkija) portreedena maalitud B. von Scharenberg ja tema teine naine Anna von Rosen. Lisagem, et m\u00f5isah\u00e4rra naitus kolmandatki korda ja elas ligi saja aasta vanuseks. Teada on ka teine kirikule kinkimise fakt. Nimelt saab kingituseks kantsli Oleviste kirik (h\u00e4vis 1820.a tulekahjus). Ju pidi B. von Scharenbergi ajal Saue m\u00f5is kaunis olema, sest raha tal oli ja meistreid valida oskas.\r\n\r\n\u00dcheks viiteks m\u00f5isa toredusele on ka sellest perioodist s\u00e4ilinud tuulelipu raidkivist alus, millel laia naeratusega mask ja putode (lapsingel, lapsefiguur skulptuuris v\u00f5i maalis, esinevad dekoratiivsete r\u00fchmadena, sageli tiivulistena) vahel Von Roseni kolme roosiga vapp. Sellist raidkunsti esineb vaid silmapaistvatel hoonetel.<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t18 - 19 saj.<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
18 – 19 sajand<\/h5>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Saue m\u00f5isa ajaloo teise etapi avab major Frederich Herman von Fersen, kes omandas valduse 1774.a. See on Eesti m\u00f5isaarhitektuuris murranguline aastak\u00fcmme, mil kaasaegsete s\u00f5nul k\u00f5ik elustus ja \u00f5ide puhkes. Majandusliku j\u00f5ukusega kaasnes senisest pillavam eluviis ja toredusearmastus. K\u00f5ik see n\u00e4htub ka Saue m\u00f5isa peahoonest, kogu ansamblist.\r\n\r\nH\u00e4rrastemaja arhitektiks kutsus von Fersen Johann Schultzi, kelle k\u00e4e all oli valminud Tallinnas kubermanguvalitsuse hoone Toompeal. J. Schultzist oli saanud kubermangu arhitekt. Peale arhitektioskuste valdas ta erakordselt h\u00e4sti stukit\u00f6\u00f6d (stukk - kipskrohv), mida rakendas nii Toompea lossi Valge saali kujundamisel kui ka Saue m\u00f5isa dekoreerimisel.\r\n\r\nSaue m\u00f5isas leidub ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset tislerit\u00f6\u00f6d. Oma k\u00f5rge tasemega t\u00f5usevad Harjumaal esile \u00c4\u00e4sm\u00e4e, Ohtu, Ingliste ja Saue. Kui \u00c4\u00e4sm\u00e4e ja Ohtu rokokoolikud v\u00f5i isegi baroki sugemetega peauksed on Tallinna kuulsa tislermeistri Anthony Rabe t\u00f6\u00f6d, siis Sauele j\u00f5uab sama meisterkond pisut hilisema loominguga peahoone otsafassaadi uksetahveldise kaudu. Ukse tahveldist flankeerivate (k\u00fcljelt piiravate) liistude rullis otsad, samuti proportsioonilt madalad ja j\u00e4rsult eenduvad baasid annavad alust arvata ukse valmistajaks Rabe t\u00f6\u00f6koda. V\u00f5ib vaid aimata, missugune oli peahoone uks. Praegune p\u00e4rineb 19.sajandi algusest.\r\n\r\nM\u00f5isamaja on seda v\u00e4\u00e4rtuslikum, kui teada, et 18.sajandi l\u00f5puk\u00fcmnendil, seoses klassitsismi maksvuselep\u00e4\u00e4suga, lihtsustusid viimistlemisel kasutatud tislerit\u00f6\u00f6d. Enam ei domineerinud originaallooming ja \u00fcksikdetailid. Tislerid hakkasid kasutama eeskujuraamatuid, mist\u00f5ttu tislerit\u00f6\u00f6d kohati \u00e4ravahetamiseni sarnanesid. Sauel on autori looming veel adutav ja loetav.\r\n\r\n1792.a. oli von Fersen sunnitud m\u00f5isa pandilepingu alusel loovutama Saku m\u00f5isa omanikele, v\u00fcrst Friedrich von Rehbinderile ja tema abikaasa v\u00fcrstitar Gertrudile. Uued omanikud kolisid ka siia elama. 1794.a s\u00fcndis Sauel nende teine poeg. K\u00f5ik j\u00e4rgmisedki lapsed s\u00fcndisid Sauel. Isegi seej\u00e4rel, kui lapsed olid valmis saanud Saku uue peetristiilis peahoone, j\u00e4i vana abielupaar meelsamini Sauele.\r\n\r\n1860. aastal ostsid Saue m\u00f5isa von Straelbornid.<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t20 - 21 saj.<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
20 – 21 sajand<\/h5>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Saue m\u00f5isa ajaloo kolmas periood algas peale Eesti iseseisvuss\u00f5da, mil Straelbornid lahkusid Saksamaale ning m\u00fc\u00fcsid m\u00f5isa Eesti Vabariigile. Eesti Vabariik kinkis m\u00f5isa koos 50 hektari maaga Vabaduss\u00f5ja kangelasele Johannes Ermile. Paraku j\u00e4i Johannes Ermi elutee l\u00fchikeseks ning 1925. aastast j\u00e4i m\u00f5is tema abikaasale ja perele.\r\n\r\nVenelaste okupatsiooniaastail oli m\u00f5isa k\u00e4ek\u00e4ik kirju. Siin asusid: vanadekodu, kroonikute haigla, masinatraktorijaam, Eesti P\u00f5llumajandus Tehnika kontor (lasi 1980-ndate l\u00f5pus Saue m\u00f5isa Eesti Restauraatori poolt restaureerida), lasteaed, Saue linnavalitsus ja Saue linnavalitsusele kuuluva firma SAUREM kontori- ja tootmisruumid.\r\n\r\n1995. aastal tagastati m\u00f5is Johannes Ermi t\u00fctrele, proua Elga Viilupile, kes omakorda m\u00fc\u00fcs m\u00f5isa perekond Kriisale.\r\n\r\nTeksti koostamisel on kasutatud Muinsuskaitse Ameti inspektori Silja Konsa loal tema ettekande materjale Saue m\u00f5isast.<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/section><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"class_list":["post-115","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sauemois.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/115","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sauemois.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sauemois.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sauemois.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sauemois.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=115"}],"version-history":[{"count":29,"href":"https:\/\/sauemois.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/115\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":823,"href":"https:\/\/sauemois.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/115\/revisions\/823"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sauemois.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=115"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}